Hiina liider Xi tuli Euroopasse rääkima majandusest, aga pidi rääkima ka Ukrainast

Pärast sissejuhatavat visiiti Prantsusmaale ootavad Xid märksa sõbralikumad, kuigi vähem olulised kohtumised Ungaris ja Serbias.

Xi Jinpingi esimene Euroopa-visiit pärast 2019. aastat ei jäta kahtlust, mida Hiina kompartei juht praegu meie maailmajaos oluliseks peab. Visiidi sihtpaikade hulka ei kuulu Brüssel, kus EL-i juhtkond valmistab ette uusi Hiina-vastaseid kaubandustõkkeid, samuti mitte Itaalia, mille valitsus lahkus mullu hiinlaste meelepahaks „uue siiditee“ ehk Vöö ja Tee taristuprojektist. Kõrvale jäi ka Saksamaa, mille valitsus suhtub Hiinaga suhete hoidmisse sallivamalt kui prantslased või ameeriklased ja Xilt seega suurt lisaveenmist ei vaja, ehkki alles aprillis peeti seal suure skandaaliga kinni mitu Hiina spiooni.

Ringreisi esimene ja peamine sihtkoht oli hoopis Pariis, kuhu president Emmanuel Macron kutsus selleks ajaks kohale ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni. Mõlema poole sõnul taheti kohtumisel selgitada, kas omavahelistes kaubandustülides on kompromissilootust. Hiina diplomaadid kinnitasid rahvusvahelisele meediale, et Xi põhieesmärk ongi kaubandussuhteid parandada, sest Hiina majandus on nigelas seisus ja Hiinasse üha vastumeelsemalt suhtuv USA üritab veenda ka Euroopat enda eeskuju järgima.